Minevik

Inimesi hinnatakse tihti peale vaadates ainult tema minevikku. Meil kõigil on minevik, kellel mustem, kellel puhtam, kuid selle järgi ei saa ju praegu otsustada enam. Näiteks kui on kaks kahtlustatavat, kelle vastu on ühepalju süütõendeid, siis kahtlustatakse rohkem seda, kellel on mustem minevik. Aga nii ei ole ju õige. Kunagine mõrvar võib olla muutunud väga heaks inimeseks. Ja see kui mõni inimene on seni olnud ideaalse minevikuga, ei tähenda, et ta tulevikus ei oleks võimeline tapma. Samuti see kui mõni poiss on eluaeg tüdrukuid petnud, ei pruugi tähendada, et ta tulevikus ei suudaks seda nn Õiget kohates truu olla. Ja see kui mina olen lasnud endale elu aeg pähe istuda ja ära kasutada, ei tähenda, et ma ei tohi nüüd ennast kokku võtta ja ennast kaitsma hakata.
Ilma minevikuta poleks tulevikku. Kuid ainult minevikus elades ei pruugi tulevikku tulla. Ma olen kindel, et ma pole ainus inimene, kes tahaks täielikult minevikku unustada ja uuelt lehelt alustada. Kuid isegi kui mul õnnestuks see unustada, ei tee seda minu ümber olevad inimesed. Minevik jääb igaveseks meid meie ümber kummitama. Ja mitte selle pärast, et meie tahaksime seal elada, vaid selle pärast, et teised ei taha seda unustada.