Kohutavalt saamatu olen. Terve päeva passisin kodus tähtsa plaaniga õppida.. Pakkuge kas õppisin? No ei. Natuke bioloogiat vaatasin, aga see oli ka kõik. Tüüpiline. Koguaeg hädaldan, et kiire on ja kui aega on rohkem kui vaja siis passin tühja midagi tarka tegemata.
Aga mul on kõige armsam koer üldse:). Kes muu suudab ukse peal oleva klaasi vastu oma nina suruda ja mulle anuvalt otsa vaadata, et ma ta tuppa laseks. Kes muu suudaks ühe pea toetusega kõik mu püksid täis ilastada. Kes muu suudaks oma pead mu käe peale nii kaua toetada, kuni mu käsi ära sureb. Ja kes muu suudaks mind öösel ära ehmatada, kuna ma avastan, et keegi magab mu kõrval ja ei kavatsegi tagasi maha minna.