"Sa avastad kui lihtne kõik on. Ainult julgust on vaja."(Paulo Coelho)

Tuesday, August 21, 2007

Ma ei ole ideaalne. Ma pole kunagi seda väitnud. Ma olen palju asju valesti teinud, ma tean. Olgu, ma olen enamus asju valesti teinud. Kuid no kurat mis ma teha saan, ma ei oska aega tagasi keerata, isegi kui ma tahaks seda kõige rohkem. Isegi kui ma olen seda pidevalt tahtnud. Jah ma olen muutunud depressiivseks inimeseks, kuid ma olen ka väga palju asju välja mõelnud enda jaoks. Misasi on üldse õnn? Õnn on üks hetk, mida esineb harva ja peale seda oled sa masenduses, sest KÕIK KAOB. Kuid sellegipoolest, ma elan nende hetkede nimel, mis siis, et ma hiljem nutan ja olen masenduses. Võibolla ma tõesti peaks teiste arust õppima elama, et ma ei võta kõike nii südamesse, ma ei ole alati nii haavatav jne. Aga nii muutuks elu ühtlaseks halliks massiks. Ehk nagu öeldakse pole liha, pole kala. Ehk ei ole õnnelik, ei ole kurb. Olen vahepealselt. Aga vot ma ei taha nii elada.Ja keegi ei saa tulla mulle ettekirjutusi tegema.

Teate. Hästi valus on kui sa avastad ühel hetkel, et sa otsid kõikide inimeste juures kindlaid omadusi. Kui sa otsid turvatunnet kellegi juurest, kuigi ausõna, ma tean et turvalisuse tunne algab ennekõike mu enda seest. Kui sa teeskled vahel kedagi teist ja siis taipad, et miks sa ei leia kedagi, kes võtaks sind täpselt sellisena nagu sa oled.Ja siis sa avastad, et sul oli see kõik olemas. Et sa otsid asja, mis oligi täielikult sinu oma. Ja sult mitte ei võetud seda ära, vaid sa ise andsid selle ära, ilma võitlemata. Vastupidi, sulle taheti tagasi pakkuda seda kõike, kuid sa lükkasid ta eemale, kaotasid ta oma elust. Sest SA ISE tahtsid nii. Ja nüüd.. Nüüd sa siis kahetsed. Natuke hilja vist või mis? Eriti veel arvestades kui keeruliseks sa oled kõik ajanud.Aga enam pole midagi teha. Ma ei saa hakata teiste elusid veel rohkem rikkuma, ma ise otsustasin nii. Meil on ainult 1 võimalus, kui me selle kaotame ,pole meil enam midagi. Ma tõesti loodan kunagi, et ma leian kellegi, kes on nagu tema, kuigi ma ise ka ei usu seda lauset praegu. Ja tegelikult, kui ma saaks aega tagasi keerata, ma ei usu , et ma midagi teisiti teeksin. Mul oli tol hetkel vaja nii teha, või noh ma vähemalt arvan nii. Aga minevikus ei saa elada. Ükskõik kui väga ma seda ka tahaks. Nüüd ma vähemalt kujutan ette , mida tema tol hetkel tundis. Kuigi. Mai tea. Midagi ei tea. Ei tahagi teada. Las ta olla . Armastan .

I'm so tired of being here.
Evanescence - My Immortal.

No comments: