"Sa avastad kui lihtne kõik on. Ainult julgust on vaja."(Paulo Coelho)

Wednesday, April 23, 2008

Keegi kuskil kirjutas, et inimene peab oma soovidega ettevaatlik olema, sest ta võib saada, mis tahtis. Ma tahtsin, et ta juba läinud oleks. Aga MA EI TAHTNUD, et ta nii vara läheks, ma ju ei tahtnud. Ja hui tahan üldse, et ta läheks.
Masendavad päevad on.. Täna oli viimase koolikella aktus. See tähendab, et läbi. Kõik need 12 aastat. Ja nüüd järsku on läbi. Ma ei pea enam ühtegi tundi minema. Nagu bioloogiaõpetaja kaa ütles siis järgmine aasta saab meil tõenäoliselt raske olema, kuna niimoodi nagu praegu, ei hakka meid keegi hoidma. See nö külma vette lendamine saab valus olema. Iseasi, kui ma kuskile sisse ei saa. Kuigi noh, siis on veel hullem. Aga no, ise olen ju süüdi. Mis must üleüldse saab?! On mul kuradi õrna aimugi?!
Meie klassi hakkan ma ka nagunii igatsema. Aegajalt võis ju üle visata, aga siiski nii kuradi naljakas oli koguaeg. Laupäeval on kirjand. JUBA. Järgmine laupäev on inglise keele eksam. JUBA!!. Ja siis on vaid matemaatika veel. Aga noh, nagu öeldi. "Ära muretse, see on kõigest su tulevik, mille sa ära rikud." Palju õnne mulle.
Ma tahan kõigest elada vaikselt kuskil omaette. Mitte teha tähtsaid eksameid või valmistuda nendeks. Ma ei taha ju..
Kaissu tahan ka, tegelt ka noh. Kevade vastik mõju. Tahaks kuskil päikese käes kellegi kaisus olla ja taevast või merd vahtida. Tahaks kellegi kaisus lihtsalt õudukaid vahtida. Tahaks kellegi kaisus magama jääda ja ärgata. Tahaks selle kellegi kaisus isegi neid kuradi matemaatika ülesandeid teha. Jube lihtsad asjad iseenesest, aga ikkagi täiesti võimatud.
Ja see, kes leiutas sõna "eluilu" on ikka maru irooniline inimene.

Eile oli ka tore. Kell pool 16 läks maxu jookidega pirole. Kell 18 jõudis täis maxu koju ja keeras magama. Kell 20 ärkas üles, et süüa natuke ja jättis tule põlema ja läks veits veel pikutama. Vahepeal mingi hetk kuulis ta muidugi sõnumi saabumist ka, kuid tahtejõudu, et silmi lahti teha ja vaadata tal polnud, ainult telefoni lükkas üle voodi ääre alla käega. Kell 3 ärkas ta üles, et tuli kinni panna ja et hommikul kell 8 ärgata ja kooli aktusele minna. Unest mul juba puudust ei tule. Praegu tahaks jälle magama minna, aga kohvi aitab ka.

No comments: