Kuskil jutus oli lause, et tahaks kedagi kellega pikki telefonikõnesid pidada. Jne. Seda juttu siia kopima ma ei hakka, see tunduks liiga feik.. aga..nii on. Aga ma ei taha kedagi, ma tahan Teda.

Mulle tuli lihtsalt see meelde, kui me esimest korda tülitsesime ja ma ärritusin ja minema läksin msnist jube äkki ja ta helistas ja me kaua kaua rääkisime. Ma tahaks minna praegu välja, lihtsalt talle helistada, lihtsalt taga rääkida, lihtsalt ta häält kuulda. Kasvõi vaikida nagu tookord me palju tegime. Ma tahan lihtsalt, et ta olemas oleks, ma ei taha, et ta ära läheks, ma ei taha, et kõik nii võimatu on, ma ei taha hulluks minna.

Mäletate maxut, kes koguaeg magas. Teate, mis tast peale kolmapäeva saanud on? Ta ärkab iga hommik kell 8 või hiljemalt kell 9. Ja magama läheb ikkagi hilja.Isegi täna ärkas kell 9, kuigi ma jõudsin eile öösel koju ja olin joogine. Ja ma ei tee päevad läbi midagi tarka, ma lihtsalt olen, aga ei maga ka. Täna vedelesin pool päeva voodis ja vahtisin telekat.. Kus tulid suuremal jaol seebikad ainult. Ema ei tunne mind ka enam ära. Aga ma ei taha magada. Ma ei taha midagi.

See hetk, kui ma ta klubis küsis, et miks ma ei loobu ja ma talle ütlesin, et kui ta ütleb, et ta ei taha mind enam kunagi näha ja ta ei taha muga enam kunagi suhet, siis ma lähen ja jätan ta rahule. Ning ta vastas, et ta ei saa mulle seda öelda ja ma ütlesin, et siis ma ei jäta teda rahule ka. Ja kui armsalt ta siis naeratas.

See kuidas ta mind kaisus hoidis kogu öö, hoolimata et ma nagu tuuleveski siplesin koguaeg.

Hetkel ma ei vajagi niiväga ta kaisus olemist, aga ma tahan taga rääkida. Tahan lihtsalt rääkida. Nagu tookord hommikul kell 5 rõdul kui me istusime ja maailma lollimat juttu ajasime. See oli nii hea ja too hetk oleks võinud igavesti kesta.

Ja need pisarad, mis praegu voolavad..... Need ei anna mitte mingilgi määral aimu sellest, mis mul sees toimub.. Nii kuradi valus lihtsalt ei saa olla.

Aga mis vahet sellel on, te nagunii ei saa seda mõista.
Ja ma olen õnnelik selle üle, ma tahan, et te ei peaks kunagi seda sama tundma.