"Sa avastad kui lihtne kõik on. Ainult julgust on vaja."(Paulo Coelho)

Monday, June 16, 2008

Kuna ma ilmselgelt ajasin oma eelmise postitusega Janika kadedaks, siis ma pean ka täna seda tegema:D. Eilse kohta siis. Eile õhtul ma olin liiga väsinud, et kirjutada, andke andeks noh:D.

Otsustasin seekord tubli olla ja bussiga minna. Kõigepealt buss sõitis kuskil tund aega ja siis ta läks enne õiget peatust katki. Õnn jälitab mind, ma ütlen:D. Igatahes mina loobusin ja otsisin lähima undergroundi ja läksin metrooga green parki:D. Green pargi juures oli üks väike kohvik, kus müüdi kohvi kaasa ja siis istusin oma 107 asjaga parki maha. Jube perfect oli päikse käes istuda ja kaarti uurida ja teisi vahtida ja muusikat kuulata ja lihtsalt olla, päike paistis ka ja jube ilus vaade oli ka:). (Kusjuures, ma avastasin, et ma polnudki ainus üksik, seal enamik inimesi istusid üksi ja olid rahul, nagu minagi(H)). Igatahes lõpuks väsisin ära, sest midagi lugeda polnud ja läksin otsisin Hyde pargi üles ja ostsin vahepeal ajakirja ka:D(Jälle juulikuu oma, kurat, nad on nii ajast ees siin:D). Hyde pargis oli eraldi roosipark ka, eriti hea lõhn oli seal:). Ja siis mitte väga kaugel roosipargist leidsin ma jälle oma murulapikese kuhu maha potsatada:D. No pingid olid ka, aga murul on ägedam. Ja päike oli niiii tore. Lõpuks otsustasin rohkem ringi kolama minna. Tavaliselt kui inimesed ära eksivad, hakkavad nad tagasiteed otsima. Kui maxu ära eksib, siis ta läheb edasi, äkki tuleb mõni äge koht:D. Seekord jõudsin siis mingi imeliku tiiruga Buckinghami palee juurde. Ja kuna suht palju kõndimist oli siis otsustasin jälle maha istuda:D. Seekord ühe müüri peale, kust oli jube ilus vaade paleele ja vastassuunas paleest paisti roheluse sees Big Ben ja London Eye. Võibolla ma olen imelikuks ära keeranud aga mulle nii meeldib päikse käes istuda ja ilusat vaadet nautida:D. Otsustavaks sai ka see et sama müüri peal istus üks inimene veel.. Noh, küll 10 m v nii kaugemal , aga siiski. Eriti ilus tüüp oli:D:D. Igatahes otsustasin veits laamendada ja telfis kaardi ära vahetada ja Railile helistada:). Ja mõtlesime ideaalse plaani välja kuidas juttu teha. Nimelt kogemata viskan midagi käest ja siis tuul viib selle tema juurde ja siis ma jooksen püüdma ja jooksen sülle talleXD. Meie geniaalsuse järgi siis viis tuul ära mu käekoti, mis tegelikult oli eriti raske ja tegelikult tuult polnudki:D. Ühesõnaga plaan oli, et viskan tüüpi käekottiga ja siis jooksen talle sülle. Vot see on geniaalsus:D. Igatahes siis oli kell juba peaaegu 17 ka ja kuna kell 18 pidin ma Kaiega kokku saama, siis läksin ostsin süüa ja läksin Kaie juurde:D. Muide, päeva jooksul käidi mult vähemalt 5 korda teed küsimas. Ilgelt tahtsin küsida neilt, et mis te arvate, et mul ilmaasjata on kaart käes XD? Aga ühele sain isegi ära seletatud, kuhu ja kuidas minna, vot nii tark olen:D. Igatahes Kaiega käisime Chinatownis ja siis jalutasime jõeäärtpidi hästi pikalt. Tower Bridge nägin ka ära lõpuks:). Ja Kaie suutis sõnadesse panna selle, miks mulle London nii väga meeldib. Ühesõnaga "Kui Londonis tüüpilist maja vaadata, siis sa näed ja tunned, et sellel majal on oma history. Kui Eestist majasid vaadata, siis need on lihtsalt neljakandilised kastid, ei mitte midagi erilist." Perfect.
Tagasi tulekuga oli ka paras jama. See rong, millega ma tavaliselt sõidan Mill Hill ei sõitnud enam ja järgmine tuli tunni aja pärast, mis oli liiga hilja. Saime siis teada, et kahe rongiga minnes peaks kiiremini saama. Ainuke jama, et see rong pidi 3 minuti pärast minema ja see station oli ikka päris suur nii et jooksmine on tervislik:D. Igatahes sinna peale sain ma ilusti. Kaie üritas siis juhised ka veel jooksu pealt anda, et kus ma maha pean tulema ja järg rongi ootama. Ütles peatuse nime. Istusin siis rongis(ilusa neegripoisi kõrval:D) ja järgmises peatuses.. voila, ma ei näinud nime, kuna liiga tagumises vagunis olin. Aga rong seisis suht kaua seal ja mul oli imelik tunne sees ja otsustasin lõpuks ühelt tädilt küsida. Noh, elu kiireim jooks oli maha ja sekund peale mahajõudmist pani rong uksed kinni. Algaja õnn. See on nõme, et isegi tänada ei jõudnud seda tädi, aga noh jah.Ja see närvitsemine väsitas korralikult ära. Õnneks tuli Mill Hilli rong suht kähku ette ja siis ma sain koju ära tulla. Pool 22 olin kodus. Ja jube väsinud oli. Aga ega magama minna ka ei taibanud kohe, ikka oli vaja msni mölisema tulla:D.
Igatahes, nüüd saab nädal aega rahulikult ilma central londonita elada, nädalavahetusel uuesti:D.

Muide, esmaspäev on palgapäev:P. Ooo happy day:D.

No comments: